Hu-Ma-Ke-Fü-Mu-Nu-Pu Kabinet

Eesti kultuuriajaloos haigutavad infokandjate säilimisest või mittesäilimisest tulenevalt sedavõrd olulised augud, et mingist järjepidevast rahvuskultuurist on endiselt raske rääkida. Kunagi ei tea, mis või kust üllatab. Raamatuid on põletatud iga võimu ajal, kuid põlenud on ka fotod ja videod. Väga palju võimalikke säilikuid hävib lihtsalt seetõttu, et inimesed ei oska neis kultuuriväärtust ära tunda või siis kaalub mingi muu kvaliteet (ülesalvestamise võimalus näiteks) ajalooväärtuse üle. Vanu raamatuid on Stalini ajal peldikus lehthaaval ära situtud küll ja küll. Poisikesena sai isegi näiteks vanu nitrotselluloospõhjal filme põletatud – lihtsalt seepärast et need põlesid hästi ja ereda leegiga … tagantjärele mõeldes on see lihtsalt kohutav!

Võiks arvata, et tänapäeval, Interneti ajastul, säilivad asjad paremini. Aga võta näpust! Esiteks on takistuseks lollakas koopiaõigus, mis lähtub põhimõttest, et ise ei söö, aga teisele ka ei anna. Teiseks on Eesti rahvuskultuuri osas lahti rääkimata ja sirgeks õiendamata mõnedki hävingud – näiteks Raku filmiarhiivi põlemine või tele juhtkonna idiootlik otsus salvestada vanu materjale odavas MPEG-2 formaadis. Kadunukest Klassikaraadio RAID kontrollerit on siinkohal kuidagi ebasünnis meenutadagi.

Robert Vaidlo

Täna tõstan avalikkuse ette välja paki pildikesi omaaegsetest Hu-Ma-Ke-Fü-Mu-Nu-Pu Kabineti salvestustest. Robert Vaidlo tohtis seda imesaadet teha aastatel 1969-1970, siis sai sula läbi ja teaduslik kommunism rullis taas üle Telemaja. Saateid tehti tollal otse eetrisse, videomakke polnud. Sestap on säilinud vaid 16mm filmirullid, mis saates ettemängimiseks varem valmis tehti. Ning tõepoolest, seletamata põhjusel on 16mm kandja kaudu tänapäevani jõudnud ka lõike üksikutest stuudiosalvestustest. Põlengu jäljed on filmil selgelt näha.

Tõnu Aav, Vello Viisimaa, Salme Reek, Enn Kraam ja mõnedki teised tegid tollal ikka säherdust sürreaalset kino (või peaks ütlema teatrit), et kohati kahtlen, kas praegunegi “eliit” neid klippe avalikult eetrisse laseks. Väga loodan, et Rahvusringhäälingul jätkub mune ja prioriteeti need ETV filmirullid korralikult digisse ümber võtta ning et mingi muu ikaldus neid vahepeal arhiivist ära ei kaota nagu enamikke Savisaare jaoks ebameeldivaid salvestusi.

Kuivõrd HuMaKeFüMuNuPu autoritel jätkus julgust mööda linna ringi sõita ja telega eksperimenteerida, siis on säilinud väga huvitavaid vaateid Tallinna vanast Loomaaiast ning selle loomadest. Tänapäeva loomakaitse pistaks holokaustlikult üürgama, kui elus eesel, ahv või karupoeg stuudiosse või telemaja sööklasse tassitaks, rääkimata siis Salme Reegi poolt väljamunetud hanedest. HuMaKeFüMuNuPu saates seda kõike tehti ja veel palju muudki. Säilinud on näiteks kaadrid Kalevi kommivabrikust, ühest koolist (oskab keegi basseini järgi öelda, kas on see tõesti 46.KK?)

Kaadrid on välja suurendatud ETV arhiivi VHS lintidelt, seega on neil peal ka master-lindi ajakood, mis 16mm originaalil puudub. Koopiaõigus? Käige jala, kallid seltsimehed, see on rahvuskultuur! See materjal lausa karjub käes, et ta rahva ette toodaks. Robert Vaidlost näiteks pole Internetis korralikku piltigi.