Archive for oktoober 2021
Demoniseerimine ja sataniseerimine
Asi juba väga hull – enese vaktsineerimata jätmist võrreldakse kuriteoga. Igaks juhuks ei maksa unustada, et vaktsiin haiguse eest tegelikult väga ei kaitsegi.
Ärivabadus Eestis
Isegi kirjaoskamatu saab Eestis oma äri ajada. Tõestatud Youtube’is.
Kes juhib riiki?
Riiki ei juhi enam mitte valitud parlament, vaid mingisugune nurgatagune meediamaja:
No ei mäleta ma Põhisäädusest säärast institutsiooni nagu Hansu sopameedia.
Kriisiaegse stratcomi kvaliteet
Vaat säärast vastuolulist mögga väljastab Eesti press.
No kumba ta siis lõpuks on – oht või abi?! Lihtkodanikku solgutatakse kuni ta tuki võtab ja Toompeale läheb.
Riigi suhtumine oma kodanikesse
Käsen, keelan, poon ja lasen – sest võim on minu taskus. Tundub, et situatsioon kisub revolutsiooniliseks. Ja veel tundub, et EKRE on selle enne teisi ära tabanud ja rakendanud rahulolematuse päris edukalt oma poliitilise vankri ette.
Põhjus märatsemiseks:
Emotsioonid … emotsioonid
Huvitav, miks selle teema stratcom on lõpetanud inimese intellektiga suhtlemise ja kasutab kliendi ajusse sisenemiseks võimsaid emotsioone (elu/surm)?
Kellel kuidas, minu “süda läheb katki” näiteks hoopis liberastliku maailmavaate ja kehva kvaliteediga PSYOPi peale.
Ligadi-logadi stratcom
Pole vist väga suur saladus, et riigi spin-doktorid käivad abiks ka pedeparaadi korraldamas. Lihtinimene peab aru saama, et tema vastas on hästi korraldatud ning riigieelarvest rahastatud ajupesijate armee. Või kui mitte armee, siis rood kindlasti.
Mis need meemid siis on, millega riiklik stratcom meil aju puuderdab? Väljend “7 päeva jooksul 100000 inimpäeva kohta” sarnaneb kahtlaselt mõnele pesupulbrireklaamile. Mida inimene siit välja loeb? Kumma arvu ta kummaga peaks jagama või kummast teise lahutama?
Taheti nagu ikka, aga välja tuli nagu alati. Tuleb välja, et vaktsineerimisest on vähe kasu kui sellega õnnestub nakatumistõenäosust kõigest kaks korda alla tõmmata. Palju jama, palju alandusi, palju (vahet pole, kas näivaid või tegelikke) riske ja kõigest kahekordne vahe. Oleskleja sellele liimile ei lähe. Starkopf aga üritab normaliseerida nõela otsas istumist. Et nõela otsa saamine polegi miskit erakorralist, vaid on täiesti normaalne ja enamik inimesi peaksidki koguaeg süstal p*rses ringi käima. Ka seda narratiivi normaalne inimene ära ei osta. Näha on, et keegi kusagil tagakontoris on püüdnud ja pingutanud, aga resultaat on sama niruke kui Kaja Kallasel ükskõik mida tehes.
Teine suurem suund on vastaspoole liidrite demoniseerimine. Iseenesest juba fakt, et riigi stratcomi tagatoas riik vastandab end omaenda kodanikele, on suur jama. Idee, et näidata konservatiive ja kriminaale ühelsamal arenguteljel, on professionaalne, aga liberastlikult ebaeetiline. Sõna “kirev” kasutati vist juhuslikult, selle allhoovust kiremise näol sõnasepad ilmselt ei märganud ise ka.
Kapist on välja toodud Leelo Tungal. Tungla arusaamine autoriõigustest on üli-reaktsiooniline (hullem kui RIAA oma), ta usub ja arvab, et tal peaks oma luuletuste iga rea üle olema absoluutne kontroll – ta sooviks digiallkirjastada iga kasutusjuhtu. Tegelikult on Tõnis Mägi käitunud vägagi eetiliselt (võrreldes turismitalu ette memmede fotoshoppimisega), ta nimetab luuleridu koos nende autoriga. See narratiiv võimendab eelmist, rõhutades, et Tõnis Mägi on kurjategija (kurja tegema -> kurjategija). Luuletaja värk, teab küll, kuidas sõnadega manipuleerida…
Teine variant samast meemist: “vähemasti oleks võinud öelda…”. Reaalses maailmas siiski asi nii ei käi, et “Mamma Mia” ümisemiseks helistad kõigepealt Björn Ulvaeusele või tema juristile. Järgmisel pildil on taustad valitud sedasi, et hele ja tume (jumal ja kurat) moodustaksid yin-yangi taolise kaksuse:
Veel teisigi liberastlikke artiste aeti koopast välja (loe: teise arvamusliiderdajaga kinnipommitamine on standardvõte stratcomi õpikust).
Kuid mis palju huvitavam – mitte meeleavaldaja, vaid protesteerija. On näha, et tagatoas on eelnevalt kokku lepitud, kuidas meeleavaldusele tulnuid nimetada. Järmises pealkirjas kasutatakse sõnu protsesteerija ja terroriseerima. Jube terroritegu – astud uksest sisse ja tahad süüa. Ning kuivõrd Vabaduse väljaku piirkond on provokatsioonide tallermaa, siis teab iga söögikoht 200m raadiuses juba ette, mis toimuma hakkab. Võib-olla on mõni kõrge politseiametnik need kohad enne läbi käinud ja mokaotsast maininud, mis hakkab juhtuma, kui nad vaktsineerimistõendita inimestele süüa annavad. Stratcomis seevastu mängitakse see aastaid teada olukord seal piirkonnas välja kui kole juhus ja terrorism:
Ja kas nüüd, nagu deus ex machine, väljub oma nuti-idu kõrghoonest liberastlik IT-ärimees, kelle jaoks 10 k€ur ära raisata on nagu nina nuusata. Või mis veel hullem, äkki tuli pitsaraha hoopis riigieelarve realt. Sest säärased pitsatalgud on kombeks mitte niivõrd erasektoris, kui just jõuametkondades erirežiimi ajal (no kui Bush või mõni kunn riiki külastab). Siis istuvad kõik miilitsad öö läbi valves ja pitsasid muudkui tuuakse. Idee ületöötanutele pitsat tellida ei ole sugugi universaalne. ent vähemasti on leitud initsiatiiv, millega isiklikku elu mitteomav oleskleja saab end nüüd samastada.
Valimised on läbi. Vaktsiiniterroriga saab ohutult jätkata. Kaja Kallas hakkab täna Riigikogule järjekordseid muinasjutte rääkima. Õiguskantsler targa naisena on lihtsalt vait.
Hans vs Varro
Hansu meediaimpeerium koondab vägesid, et homme rahvakogunemisel Varrole verbaalselt pasunasse anda. Delfi esileht on muutunud koroona-eriks. Hans võiks oma tõetüdrukud Riigikogu valimistele ka saata (kandidaatideks) kui meediamaastik juba sedavõrd poliitikaga mestis.
Kuu aega võõra surnukeha omanik
Ligadi-logadi lause võimaldab pealkirjast aru saada nii ja teisiti.
Seekord valetab Mario Kadastik
Õhtulehte on taas leitud keegi, kes tiražeerib valitsuse stratcomi emavalesid. On küll väidetud, et vaktsineerimine kaitseb nakatumise eest. On küll jäetud elanikkonnale mulje, et suts! ja probleemid kaovad.
[Hilisem lisandus:]
Ainuke arusaamatu asi, et miks ikkagi on riigieelarvest kinnimakstud stratcom võõramaise tabletifirma, mitte aga oma riigi kodaniku poolel.